Puhkekodu "Mereranna" — üleliiduline värav Narva-Jõesuu kuurorti
Madis Tuuder / Narva-Jõesuu, detsember 2012:4
1950ndatel aastatel algas II maailmasõjas tugevasti kannatada saanud kunagise kuurortasula Narva-Jõesuu (taas)ülesehitamine, mis kätkes endas muuhulgas ka arvukate puhkebaaside ja sanatooriumide rajamist. Sellest ajast on Narva-Jõesuu linnapilti jäänud mitmeid mastaapseid ja arhitektuuriliselt huvitavaid hoonekomplekse. ...
Kõnealune puhkekodu oli üks mastaapsematest puhkeasutustest, mis nõukogude perioodil Narva-Jõesuusse rajati. Selle sünniaastaks võiks tinglikult lugeda 1962. aastat, kui Narvas paiknevale salastatud sõjatehasele„Baltijets” (kuni 1966. aastani ametliku nimetusega „Почтовый ящик (П/Я) 22”) eraldati Narva-Jõesuus maatükk puhkekodu rajamiseks. Eraldatud krunt oli kuurortasulas kõige kesksemal ja elitaarsemal asukohal – linnapargi merega piirnevas osas kummalgi pool kuursaali juurest algavat peapromenaadi (praegu A. Hahni tänav). Hoone I korpuse asemel paiknes enne II maailmasõda kuurordi üks visiitkaarte hotell „Villa Capriccio”. Kõnealuse kompleksi peaehitajaks oli Sillamäe Ehitus-Montaaživalitsus, valmides läks see Nõukogude Liidu Keskmise Masinaehituse Ministeeriumi, mille alluvuses töötas ka „Baltijets”, bilanssi, misjärel kujunes baasist üleliidulise tähtsusega puhkeasutus. Kompleksi esimene korpus valmis 1969., teine 1974. ja basseinikorpus 1976. aastal. Hoone projekt telliti Tallinnast Projekteerimisinstituudist „Eesti Projekt” (näiteks 1987. aastal valminud „Baltijetsi” puhkekodu „Põhjarannik” projekt telliti aga juba Moskvast) ja selle autoriteks on Pärtel Tarvas (1924-1994) ja Helgi Margna (1928-1989).
Hoone projekteeriti ajal, mil Nõukogude Liidu arhitektuuris oli lõppenud ajaloolisi stiile imiteeriva stalinismi ja selle järellainetuse ajajärk. Võidule oli taaskord pääsenud modernism, mis pidi tunduvalt selgemalt illustreerima tehnilise progressi võidukäiku ning looma illusiooni arenevast ja tulevikku suunatud ühiskonnast. Kui Narva-Jõesuu esimene sõjajärgne modernistlik maja – Narva-Jõesuu Põllumeeste Puhkekodu peakorpus – matkis otseselt 1930ndatel Eesti Vabariigis levinud funktsionalismi (modernismi alaliik), jäädes samas oma mahult ja fassaadiliigenduselt suhteliselt vaoshoituks, siis „Mereranna” oli oma loomult juba palju kaasaegsem ja lennukam. Vabaplaneeringuline hooneplokkide paigutus, avarad lintaknad, klaasitud seinapinnad, innovaatiline materjalikasutus ja muu iseloomustavad selgelt toonase arhitektuuri püüdlusi. Lisaks näeme „Mereranna” hoone juures mitmeid muid huvitavaid tehnilisi lahendusi ja/või katsetusi. Näiteks rajati basseinikorpusest merepõhja torujuhe pumpamaks basseini naturaalselt merevett. Samuti mõjub uudsena I korpuse teenindusploki katusele rajatud päevitusterrass ning üle rannaluidete kulgev betoonestakaad, mille kaudu pääses katuselt otse randa jne.
Tolle perioodi arhitektuuri iseloomustab ka monumantaal- ja dekoratiivkunsti kasutamine arhitektuuris, seda eelkõige avalike ja ühiskondlike hoonete puhul. Lisaks luksuslike viimistlusmaterjalidega (hoones on väidetavalt kasutatud isegi Moskva metroo ehituselt hangitud marmorit) avalikele ruumidele rajati hoonesse ka mitu suuremat kunstiteost. I korpuse kinosaali rajati keraamikakorüfee Leo Rohlini (1939) kavandatud värvitud šamotist valmistatud figuurigrupp.Töö fragment valmis juba 1965. aastal autori diplomitööna ja kujutab see päikese suunas vaatavaid mehi-naisi-lapsi. 1969. aastaks valmis sama autori käe all sgrafiitotehnikas Narva ümbruse kaart I korpuse fuajeesse, 1985. aastal lisandus selle vastasseinale ka samas tehnikas Eesti kaart. Kõik kolm taiest on oma algsel asukohal ka tänaseni alles. Rohlini käe all valmis ka I korpuse sissepääsu kõrval paiknenud keraamiline ažuurne kera, kuid selle saatusest kahjuks andmed puuduvad. 1979. aastal paigaldati I korpuse fuajeesse Eesti tuntuima klaasikunstniku Dolores Hoffmanni (1937) kavandatud aken-pannoo „Tähistaevas”, mis olevat kogu Eesti suurim vitraaž üldse. Hoone ette kavandas armeenia taustaga, kuid Eestis õppinud skulptor Mkrtits Mazmanjan teokarpi (teise legendi kohaselt merelainet) meenutava metallskulptuuri ning II korpuse seinale kaks kõrvuti paiknevad merekarbifiguuri. Metallskulptuure leidus ka interjöörides ning I korpuse sisehoovis.
Puhkekodu „Mereranna” hoone on üks vähestest peaaegu autentsel kujul säilinud kunagisi puhkerajatisi Narva-Jõesuus. ...
*
Hungerburg2024 toimub nii I korpuses, basseinikorpuses, Hahni tänaval korpuste vahel kui ka rannas ja puhkekodu ümber asuvates parkides.
