Näitus-installatsioon: Tundmatud nõukogude sürrealistid

Mereranna puhkekodu on suurepärane näide nõukogude-aegsest puhkekodust. Koht, kus heita kõrvale oma kittel ja tunda end inimesena, kui oskad. Kuid põgeneda said ka need, keda puhkekodusse ei lastud. 

Üks veidramaid eskapismi liike on kunst. See peaks õilistama kannatusi ja muutma talutavamaks elu kustahes. Selles mõttes on nõukogude sürrealism kindlasti üks tõhusamaid ja kahetisemaid eskapismi viise. Põgeneda sürrealistlikust nõukogude reaalsusest omaloodud sürrealismi? Aga mis meiegi tänapäeval targemad oleme. 

Nõukogude sürrealismist pole palju töid säilinud. Palju töid jäi üldse loomata, sest kunstnikest said tihti dissidendid ning nad võisid ootamatult noorelt surra. Nagu näiteks meie Ülo Sooster, kes sai tunnustuse Moskvas, mitte Tartus või Tallinnas ning suri ootamatult, enne kui tõsiselt tööle hakkas. Mis jäi loomata Soosteril ja paljudel teistel kunstnikel, kelle nimegi me ei tea? Näitus on loodud AI kunstiprogrammide abil, kasutades lähtepunktina nõukogude arhitektuuri, Ülo Soosteri jt säilinud pärandit.