Installatsioon: HUNGERMUSIK

Autor

LAURI LEST

EESTI KULTUURKAPITAL
EESTI AUTORITE ÜHING

Hungerburg2024 installatsioon "Hungermusik" on loodud puhkekodu kööki kasutades sinna mahajäänud köögimasinaid. Nii võib öelda, et tegemist on lausa Mereranna endise puhkekodu köögimasinate kontserdiga.

Lauri Lest on muusik ning heli- ja performance’i-kunstnik. Tema kui kunstniku peamisteks töövahenditeks on leidesemed, vibratsioonikõlarid ning heli- ja videotöötlustarkvara. Lauri loomingut iseloomustab melanhoolsus, seisundilisus ja eksperimentaalsus, tihtipeale ka huumor. Aastal 2023 lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni eriala. Muusikuna loob ja esitab ta atmosfäärilist elektroonilist muusikat ning on avaldanud kaks stuudioalbumit.

*

Kas masinad, millega tutvusid, on sellised, nagu eeldasid, või eeldusi polnudki? Leidesemete puhul on tõenäoliselt igaühe sees oma lugu, aga kui lihtne on neid n-ö välja kangutada? Kas mõni ese suhtleb kergema vaevaga kui teine? Mis lugu ja seisundit annab edasi Hungerburgi ruum?

Sinna köögiruumidesse oli jäänud päris palju tehnikat ja kola. Aga ma valisin tunde järgi välja kümme eset, millede külge vibratsioonikõlarid kinnitasin ja mis nüüd seeläbi orkestri moodustavad. Kuna neid orkestriliikmeid on üsna palju ja nad paiknevad seal, kus nad on alati paiknenud, siis nad on ikkagi loomulik osa nendest köögiruumidest ja nad sulanduvad sinna keskkonda, pannes kogu selle ruumi kaasa kõlama. Lisaks oleme koos Tartu Uue Teatri tehnikutega elustanud ka kohalikud valgustid ning pannud need muusikarütmis vilkuma. Ei saa öelda, et mõne esemega oleks lihtsam koostöö olnud ja mõnega raskem – pigem oli üllatavalt lihtne kogu seda orkestrit muusikat mängima panna. Need orkester ja ruumid räägivadki niisiis selle köögi hiilgeaegadest, mil sealsed kokatädid ja -onud ühtses rütmis porgandeid lõikusid, pelmeene ja muud head ja paremat küpsetasid.

Kas need hiilgeajad, millest ruum jutustab, on sinuga pärast installatsiooni valmimist mingil moel kaasa käima jäänud? Tekkis sul mingi isiklik side tekkis selle ajaga, kus pole ise olnud? Milline võiks olla selle mõju publikule?

Ma ei tea, kas mul just selle ajastuga isiklik side tekkis, aga seal ruumis kohati lõhnab, nagu oleks seal aastaid ja aastaid kõvasti suppi keedetud ja see supilõhn on siiani ninas.

Kodulehel on su loomingut kirjeldatud muu hulgas ka melanhoolsena – jääb ehk see melanhoolsus, ühe ajastu ajalikkus ja kaduvus pärast naha alla?

Kuigi võib-olla saavad see köök ja need seadmed selle installatsiooni näol veel viimast korda oma sõna öelda, siis miskipärast ei tundu nad kuigi melanhoolset vaibi edasi andvat. Pigem on inimesed, kes seda installatsiooni juba on kogeda saanud, öelnud, et see mõjub lustakana. Mõnel on seal jalg tatsuma hakanud.