ABRAKADABRA

ABRAKADABRA on lavastus tunnetest, mida me kõik tunneme, aga millest ei saa rääkida, sest nende tunnete jaoks ei ole (veel) sõnu.

Lavastuse alusmaterjaliks on John Koenig’i teos „Dictionary of Obscure Sorrows“ („Ähmaste kahetsuste sõnastik“), mis on poeetiline kogumik sõnu ja nende definitsioone, mis püüavad tabada tundeid, mida me kõik oleme tundnud, kuid pole senimaani osanud sõnadesse panna. See on väljamõeldud sõnade sõnastik. Aga samas – kõik sõnad meie keeles on kunagi lihtsalt välja mõeldud.

ABRAKADABRA on katse meie sees ja ümber toimuvat kinni püüda ja sellele tähendus anda. See on väikese inimese ülisuur püüd kuidagigi olemas olla ja seda nautida.

Aga mis siis, kui kõike ei tohigi ära defineerida? Mis siis, kui inimene ei armasta enam kedagi, sest see armastus ei vasta definitsioonile? Mis siis

Ma lugesin seda sõnastikku.
Minu meelest on see luuletus
kõigest.

— Steven Wright

Improvisatsioonide ja etüüdide põhjal sündinud lavastus on jagatud kümneks osaks inimese elust: inimene sünnib, avastab kunsti, õpib tantsima... Kümme kildu, mida ilmestab kakskümmend kaheksa sõna John Koenigi väljamõeldud sõnade sõnastikust […] «Abrakadabra» läheneb nii keelele kui ka inimesele kui sellisele intelligentselt ja isegi väikese melanhooliaga, minemata samas pateetiliseks. Uue Teatri lavastustele iseloomulikult on lavastuses küllaga absurdi, aga õnneks ei kuule ühtegi laiska keelekalambuuri.

— Johanna Rannik, Postimees