Valner Valme: "Mikiveri tagi" läheb briti tuurile



err.ee, 12.11.2015

Järgmisel nädalal alustab Londonist Suurbritannia turneed aasta eest Tartu Uues Teatris lavale jõudnud lavastus "Mikiveri tagi", kus mängivad "läbikukkunud näitlejad" Peeter Sauter ja Ülo Vihma.

Küsisin Peeter Sauterilt sel puhul, kuidas sõit teoks saab ja mis on mere taga plaanis.




Peeter, sa pole seda meediale kuulutanud, aga ükspäev sa ütlesid, et lähete "Mikiveri tagiga" Suurbritanniasse. Ehk räägid sellest reisist lähemalt?

Jah, meil on üks etendus kõigepealt Tallinnas, Kapsaste raamatukogus, Koidu 84. 17. novembril kell 18.

Seejärel, 19. novembril Londonis Eesti Majas (18 Chepstow Villas) algusega kell 19. Edasi Glasgow's 22. novembril (kell 15 kohas nimega Ivory Blacks), siis Aberdeenis 26. novembril kell 19 kohas Transition Extreme Building aadressil Links Fd, Aberdeen AB24 5NN. Ja veidi hiljem Edinburghis Augustine United Churchis (41 George IV Bridge) - 28. novembril kell 20.

Meile on antud Eestist tiba stippi, et kõike seda teha. Elame kasinalt, tegutseme usinalt. Valdavalt on need etendused mõeldud kohapealsele eestlaste seltkonnale, aga eks nende brittidest teisedpooled tulevad ka vahtima.

Oleme kahevahel, kas teha osa tükki inglise keeles, lugupidamisavaldusena, või jääda siiski eesti keele peale, sest kuigi me Üloga oleme inglise keeles üsna vabad, võiks taoline üleminek olla ülepingutatud. Proovi juba tegime, kus inglišit tönkasime, aga meie hea Margit Lepla - reisijuht, riietur, grimeerija - leidsis, et "poisid, ehk ei ole vaja". Ja me usaldame ta arvamust.

Tüki lavastaja Ivar Põllu sel korral kaasa ei tule. Tal tuli just Baskini tükk Tartus välja ja tervis on pisut hõredavõitu. Muidu tegi tema tüki heli ja valgust, aga nüüd teeb Karl Marken, kellega saime ühe proovi tehtud ja oli kohe selge, et mees valdab teemat. Karl on varem teinud üksjagu koostööd Theatrumi ja Lembit Petersoniga - hea mees. No ma loodan südamest, et me tuuril nõrka ei pane ja anname au nii õps Mikk Mikiverile kui lavastaja Ivar Põllule, kellele Ülo on otsustanud üle anda Mikiveri teksatagi, mille Mikiver andis kunagi Ülole.

See on tavaliselt suur meediasündmus, kui mingi Eesti teater läheb välismaale, teie nüüd Üloga kavatsesite vaikselt minema purjetada.

Ega ei tahtnud suurt mürtsu-pauku teha jah. Lavastus on suuresti sellest, kuidas meie kaks oleme läbikukkunud näitlejad, kes otsustavad, et enam ei näitle. Samas ei suuda me vastu pidada ja vähemalt seda tükki teeme, ja teeme isu ja himuga.

Mikiver küsis mult kunagi teatriliidu uksel, kui ma purupurjusena sinna baari olin minemas: "Kus sa näitled?" - "Mitte kuskil!" - "Õige ka..." poetas Mikiver naeratamisi.

Sa oled Inglismaal elanud ja neil saartel palju käinud, mis sulle seal kõige kodusem tundub?

Jah ma olen Liverpoolis elanud ligi kaks aastat. Šotimaal hulkunud palju kordi. Seal maja remontinud, aga ka niisama ringi paarutanud küll auto, küll tsikliga. Paremaid sõidupaiku Euroopas. Ben Nevise otsa vist seekord ei roni. Põlv annab kuidagi tunda ja tromboos teises jalas. Aga Lochinveris, kus on mitu puhku aega veedetud, loodan käia. Kyle of Tongue'is ehk.

Lochinveris käisime Laurtsiga, mu abikaasaga, surnuaial - ja seal on ridamisi noorte meeste haudu - ilmselt on tegemist riskialdi rahvaga, kes risti eriti ette ei löö. No heade tsiklitega mehed ööbisid sealsamas politseijaoskonda ehitatud hostelis, kus meiegi - meie olime võtnud kõige luksuslikuma apartemendi tookord, noh, noor armastus ja teate isegi. Ja siis küsis Laur tränipoes, millist külmakapimagnetit osta. Ma näitasin otsejoones valge ratasristi peale, kuhu keskele oli kirjutatad: Lochinver. See on Laurtsil siiani külmakapil aukohal. Hiljem, kui olime veidi kõrtsus istunud, filmis Laur oma telefoniga, kuidas lahesopis kalad veest välja hüppavad - lups ja lups. No mida sa hing veel oskad ihaldada!
Jaga

Vaata lisaks