Tartu Postimees/Madlen Siniallik: Üllatused ümarlaua ümber

Madlen Siniallik, Tartu Postimees, 14.10.2020

Lavastuse tutvustus hoiatab, et kõik tundub pisut segane, aga tegelikult mitte ainult ei tundu, vaid ongi segane.
Kõik on ümarlaua ümber võrdsed. Nii ka Tartu Uue Teatri «Ümarlauas», kus publik ja näitlejad läksid saali samal ajal ja samast uksest. Tühjad istmeread seinte ääres andsid aimu, et ühel hetkel see võrdsus kaob, kuid esialgu paigutati kõik ruumi keskel asuva suure ümarlaua moodi konstruktsiooni ümber seisma.

Kuulates etendajate vestlust sellest, kuidas nad kohale tulid või mis konstruktsioon meie ees õieti on, tekkis küsimus, kas kõik on tõesti võrdsed. Kas publik võiks end näitlejatega samaväärseks pidades sõna sekka öelda või rikuks see etendust? Kas trupp on valmis selleks, et keegi vaatajatest sõna sekka ütleb?

Publik ja trupp
Esietendusel sellele paraku vastust ei saanud. Ümarlaua ümber seistes võttis sõna vaid üks inimene publiku hulgast, ja temagi vaid selleks, et vaidlustada enda võrdlemist korvpalluriga. Ehk oligi vaatajatest rääkimine viis meelitada neid aktiivsemasse rolli, et nad sõna sekka ütleksid?
Ka siis, kui publik juhatati lauast eemale tooliridadele istuma ning paljastus uus, väiksem ümarlaud, mille ümber istusid vaid näitlejad, ei tekkinud tugevat vastandust saali ja lava vahel. Publik oli küll pandud vaataja rolli, kuid laua ümber vestleva trupi sünergia jättis mulje, justkui jälgiksid kohviku kõrvallauas sõpruskonda, kelle jutu kõiki detaile asjasse mittepühendatu ei mõista.
Tänu lavastuse mängulisusele oli näitlejatöö üldjoontes sundimatu ja loomulik.
Oli ka selgelt lavastatud stseene, kuid need ei häirinud eriti, näiteks pöördlaval mööbli lendamisega lõppenud jooksmine või Ekke Heklese maheda häälega loetud mängu saatev tekst.
Lavastuse tutvustus hoiatab, et kõik tundub pisut segane. Täpsustuseks võib öelda, et mitte ainult ei tundu, vaid ongi segane. Näitlejad ei teadnud kõike olevikust, teadsid vaid seda, mis on enne olnud. Vaatajad teadsid veidi rohkem olevikust, kuid vähem minevikust: nad nägid, mis juhtus, kui laval olijad magasid, kuid nende ees tegutsevate potentsiaalsete kurjategijate käitumismustritest andsid aimu vaid lavalt kostvad etteheited. Mitte keegi ei teadnud aga seda, mis oli see kuritegu, mis öösel toime pandi, või kas see oligi üldse kuritegu. Selgus saabus etenduse edenedes.
Muu hulgas tulid avalikuks salajased seigad etendajate elust: Helgur Rosenthal paljastas oma salajase ameti trance-muusikat mängiva DJ-na, Maarja Jakobson rääkis enda osalemisest ornitoloogiaringis, mille liikmed linnupesadest mune võtavad, Ekke Hekles avaldas, et tal on tütar, ning Kadri Noormets tutvustas enda pikaajalist silmarõõmu, kes oli talle esietenduse puhul veinipudeli toonud.

Koju ühtsustundega
Etenduse jooksul olid näitlejad küll publikuga suhelnud ja neid oma mängudesse kaasanud, kuid alles lõpus hakkas ümarlaua sümbol jõustuma, kui Martin Kork hakkas alibi loomiseks publiku seas istuvat sõpra küsitlema. Seniajani eemalt tegevust jälginud mees sai osaks mängu kujundamisel.
Koostöös sündis lugu noorest rakuteadlasest, kes pidi öö läbi õppima, kuid sellest loost ei piisanud, et neid teiste näitlejate kahtlustustest vabastada. Sellist publiku kaasamist, neile otseste küsimuste esitamist oleks võinud algusest peale rohkem olla, ehk oleks siis ka ümarlaua tähenduslikkus tugevamalt välja paistnud.
Kui mäng läbi, palus trupp publiku appi saali kujunduse taastamisel. Üheskoos pandi istmetele tagasi lillekimbud, jooginõud ja lauajupid, mis publikule koha tekitamiseks olid istmeridadelt ära tõstetud, ning kindluse mõttes küsiti vaatajatelt üle, kas kõik sai ikka õigesse kohta. Nii tekitati publiku ja näitlejate vahele tugev ühtsustunne, mis endaga teatrist koju viia.

ESIETENDUS
• Tartu Uues Teatris esietendus 10. oktoobril «Ümarlaud».
• Lavastaja Kadri Noormets. • Dramaturg Aare Pilv.
• Maali autor Kairo. • Lavakunstnik Tanel Russ. • Helikunstnik Taavi Suisalu. • Valguskunstnik Karl Marken. • Vaatajate ees on Kadri Noormets, Maarja Jakobson, Helgur Rosenthal, Ekke Hekles ja Martin Kork.
Allikas: Tartu Uus Teater

Madlen Siniallik teatrikriitik