Tartu Postimees/Lisanna Annus: Anne jõudis Annelinna

Lisanna Annus, Tartu Postimees, 25.03.2021

Oleme ringiga tagasi ajas, mil teatrid on pidanud tegema taas kannapöörde, et leida suletuses võimalus tegevust jätkata ja pakkuda teatrinäljas publikule kontaktivaba vaimutoitu. Tartu Uus Teater tegi seda seekord isegi (üsna otseselt) peadpööritava lahendusega ning viis lavastuse «Anne lahkub Annelinnast» Laia tänava teatrisaalist niiöelda pärismaailma ehk Annelinna ühetoalisesse korterisse.
Lugu Mehe (Märt Avandi) ja Naise (Maarja Mitt-Pichen) vahel lahti hargnevast suhtest seati 360 kraadi pöörleva kaamera ette ning ohjad ulatati vaatajale. Elisa Stage'i platvormilt jälgitav ühekordne etendus pakkus publikule nii uudset, liigutatava kaameraga isolatsiooniteatri kui ka režii kogemust.

Vaataja valikud
Nagu lavastaja Ivar Põllu enne etenduse algust kaameraproovis märkis, vabastati vaataja tavaliselt telelavastuste puhul olulisest režissööri maitsest ning igaühele anti võimalus valida oma kaameranurgad ja fookuspunktid. Tänu üsna väikesele korterile ei olnud Mitt-Pichenit ja Avandit kaamerasilma abil muidugi üles leida raske, kuid nõudis siiski omajagu tähelepanu ja valiku langetamist. Kuna näitlejad ei mahtunud tihti ühte kaadrisse ära, tuli kaamera suunamisel hakata valima dialoogi poolte ja näitlejate emotsioonide vahel.
Kuna lugu keerleb põhiliselt Mehe ja Naise minevikus tehtud otsuste ja nende põhjal vormunud keeruka suhte ümber, tuli poolte lahknemist ette küllaga. Selles valikute virvarris taipasin, et minu kaameratöö muutus kohati taktikaliseks, sest tähelepanu hakkas tõmbama ikka see pool, kellele parajasti rohkem kaasa tundsin.
Aasta tagasi teatrimajas nähtud lavaversioonis ma seda nii tugevalt ei teadvustanudki, kuid kaamera tõi loo allhoovusena jooksvate jõujoonte vahetumise ja tähelepanu suunamise selgemini välja. Nii lisandus Mehe ja Naise suhtepuntra lahti harutamisele vaataja jaoks ka teatud võistluslik moment.

Visuaal ja atmosfäär
Lisaks uuele tehnilisele vormile muutusid ka lavastuse visuaal ja atmosfäär.
Kristiina Põllu poolt teatrisaali loodud puhaste sümmeetriliste piirjoontega lavakujundus on minimalistlikult karge ja müstiline ning tähistab vaid tinglikult üht magalarajooni korterit, jättes ruumi mõtlemiseks. Nüüd aga ühte päevinäinud kollaste seinte ja pruuni sektsioonkapiga kasti kolimisel saatis lavastust hoopis argisem õhkkond. Diivanit katvad riidekuhjad ja toanurki kaunistavad tühjad õllepudelid kaotasid loo ümbert salapära ning veidi klaustrofoobne korter muutis loo tuttavlikuks ja üsna tõetruuks.
Kuigi päris korter päris Annelinnas näitas, et vestlus Mehe ja Naise vahel võiks olla ka päris ehk tegelik sissevaade kahe inimese suhtesse, teatri illusioon täielikult ikkagi ei kadunud. Seda eeskätt tänu stiliseeritud tekstile, mille ilusad kujundid ja teravad argumendid vast argises kõnes naljalt pähe ei kargaks.
Mitmetasandilise ja kohati peenelt ridade vahele pikitud teineteise sõnadega materdamise eesmärk ei olnud lihtsalt nääklemine, vaid püüe teist sügavamalt ja jäädavamalt haavata, mis tavaelus ehk nii kaunis välja ei näe. See ei ole aga etteheide, sest eesmärk ei olnudki lavastuse tõsielusarjaks muutmine ning ma ei oodanud ega soovinudki teatrivormi täielikku ära unustamist. Nii-öelda päris keskkonnas lavastuse piiridest kinni pidamine võimaldas teatril jääda teatriks, lisades sellele samas elulähedasema vaatenurga.

Näitlejad kaamera ees
Tundus, et kaamera andis näitlejatele ka rohkem mänguvabadust. Ei Avandi ega Mitt-Pichen ei mõjunud korteris võõrkehana, vaid olid täpselt nii tuttavlikult, nagu nad oleksid seal juba aastaid toimetanud. Mänguvabadust mainis Avandi lavastuse reklaamklipiski (Tartu Uue Teatri postitus Instagramis), kus ta tõdeb, et kaamera ees võib kõrvale jätta kõik üleliigsed liigutused ning nii saab oma orgaanika pealt lihtsamini liuelda.
Seda oli ka näha, sest Avandi sobis nagu valatult korterisse lohkuvajunud diivanile lösutama, justkui oleks diivanikumerused tema enda aastatepikkuse pikutamise tulemus. Mitt-Picheni kehastatud Naise veidi tõrksam ja reserveeritum olek sai korteri õhustikus samuti uue varjundi, mis muutis tema motiivid ja Mehesse suhtumise mõistetavaks ja õigustatukski.
Kuigi etenduse lõpuks hakkas pidev kaameramehe töö ikkagi natuke tüütuks muutuma ning diivanil pikutamisest tulenev mugavus minust võitu saama, pakkus Uue Teatri vormikatsetus sellegipoolest põnevat vaheldust. Tähelepanuväärne on seegi, et selletaoline teleteatri hübriidvorm ei sobi ilmselgelt iga lavastuse publiku ette toomiseks, mistõttu on just «Anne lahkub Annelinnast» 360 kraadi pöörleva kaamera ette sättimine geniaalne ja leidlik lahendus.

"Ei Avandi ega Mitt-Pichen ei mõjunud korteris võõrkehana, vaid olid täpselt nii tuttavlikult, nagu nad oleksid seal juba aastaid toimetanud."

IVAR PÕLLU AUTORILAVASTUS
• 20. märtsil tuli Elisa Stage'i platvormil interaktiivse etendusena vaatajate ette Ivar Põllu autorilavastus «Anne lahkub Annelinnast».

• Näitlejad Maarja Mitt-Pichen ja Märt Avandi mängisid täisringkaamera ees ühes Annelinna korteris.

• Lavastus esietendus eelmise aasta 22. veebruaril Tartu Uues Teatris.

• Lavastuse kunstnik on Kristiina Põllu ja valguskunstnik Rene Liivamägi.