«CERVANTOORIUM» KUI REFLEKSIOON. Tartu Uue Teatri ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli ühine lavastus.
Eesti muusikaja teatriakadeemia lavakunstikooli ning Tartu Uue Teatri koostöös valminud lavastuse «Cervantoorium» publikut ootab ees lakooniline lava teatri väikeses saalis. Lava põrandat katvasse vaipa on üksteise sisse lõigatud hallides toonides ristkülikukujulised raamid.
Enne publiku sisenemist on juba laval ka mõlemad näitlejad - Maarja Johanna Mägi ja Grete Jürgenson.
Et näitlejad on laval ja žestikuleerivad kätega õhus justkui fragmente mõnest mälupildist, siis on publik saali sisenedes juba osa lavastuse sündmustikust. Isegi kui nad kaks avavad publikule etenduse alguses põgusalt loo tausta ja seda, mis ootab ees, on selge, et laval toimuva ümber ja sees on raame rohkem, kui mahub lava põrandale.
Loo edenedes harutatakse lahti ka lava nurka paigutatud kuubik, mis nagu ristkülikud põrandal, kinnistab ja selgitab lavastuse loogikat. Lavastus püüab millelegi lähemale jõuda, millegi sisse vaadata, rohkem sellest, mida tahab vaatajale jutustada lugu.
Lavastuse fookuses on hispaania kirjaniku tekstid, täpsemalt neis esinevad tegelased, veel täpsemalt 17 tegelast, väidetakse kavalehel. Ühtegi Cervantese teksti ei mängita laval siiski algusest lõpuni puhtal ja täielikult äratuntaval kujul läbi.
Keegi tuleb, toimub dialoog, räägitakse lugusid. Stseenid on omavahel nõrgalt seotud ja õigem oleks isegi öelda, et «Cervantoorium» on Cervantese tekstide de- ja rekonstruktsioon.
Ümberlülitused
Vaheldumisi ja läbisegi hüppavad näitlejad erinevatesse tegelaskujudesse, mõnda isegi samal ajal. Ja kuigi kohati võtab laval toimuv skisofreenilisi mõõtmeid, ei lähe näitlejatel ühest rollist teise lülitumine konarlikult.
Vastupidi, tänu tabavale kehakeelele (koreograaf Roos Lisette Parmas) ja häälekasutusele on võimalik tegelasi ära tunda, ja seda mõlema näitleja esituses. Mis tähendab, et tegelaskujud on lavastatud nii arhetüüpselt, et neilgi on võimalik ühest näitlejast teise ümber lülituda, selle käigus äratuntavaid jooni kaotamata.
Etendus on ühes vaatuses ja kestab kümmekond minutit rohkem kui poolteist tundi. Selle aja jooksul on mõlemad näitlejad pidevalt laval ja rollides.
Tegelaskujude maraton on mänguline ja lõbus, sest näitlejate teksti esitamise kiirus ületab kohati publiku vastuvõtuvõime. Aga lõpuks tundub lavastus nagu näitlemise pikamaa sprint, kus võitja ei ole mitte see, kes kõik rollid etenduse lõpuks komistamata esitatud saab, vaid see, kes oskab kuubiku jälle kokku tagasi panna. Ehk see, kes kõikide rollide seast iseennast jälle üles leiab.
Sellepärast on ka vältimatu, et Cervantese tegelaskujude kõrvale satub mõnikord Maarja Johanna Mägi või Grete Jürgenson, kellel on vahelduseks palju isiklikum lugu rääkida.
Näitleja isiklik lugu võib laval olla varjatud või nähtav nagu selles lavastuses, aga see on alati vältimatult koos näitlejaga kohal. Omandatud roll või tegelaskuju on alati näitlejaga koos kas varjatud kujul või nähtaval moel. «Cervantoorium» valgustab need varjatud lood laval välja ja nii mõtestab see näitlemist ja reflekteerib näitlejat.
Viis, kuidas autorid-lavastajad Erik Richard Salumäe ja Roos Lisette Parmas on lähenenud nii Cervantesele, tekstimaterjalile, loo jutustamisele ja teema avamisele teatri kontekstis kui ka näitlemisele ja näitleja rollile, on uuriv, filosoofiline ja eksistentsiaalne.
«Cervantoorium» on nagu lavastajate visiitkaart, mis näitab, kuidas nad teatrit mõtestavad, seades selle raamid välja lavaruumist ja väljapoole ka iseenda, näitlejate ja publiku kontrolli.
ESIETENDUS
• 18. märtsil esietendus Tartu Uue Teatri väikeses saalis «Cervantoorium».
• Lavastus on hispaania kirjaniku Miguel de Cervantese loomingu ainetel.
• Autorid-lavastajad on EMTA lavakunstikooli XXX lennu diplomandid Erik Richard Salumäe ja Roos Lisette Parmas.
• Laval on näitlejad Maarja Johanna Mägi (Vanemuine) ja Grete Jürgenson (Rakvere teater).
• Lavastus valmis EMTA lavakunstikooli ja Tartu Uue Teatri koostöös ning ERMi, Genialistide klubi ja Vanemuise kaasabil.
• Järgmine etendus on täna kell 19 Tartu Uues Teatris.
ALLIKAS: TUT
"Ja kuigi kohati võtab laval toimuv skisofreenilisi mõõtmeid, ei lähe näitlejatel ühest rollist teise lülitumine konarlikult."
Vaatajate ees on näitlejad Maarja Johanna Mägi (vasakult) ja Grete Jürgenson. KERLI JÕGI teatrikriitik GABRIELA URM