Päevast päeva pikenev punane triip Tartu Uue Teatri veebilehel näitab, et peagi on kogunenud nii palju raha, et seni rentnikuna Laial tänaval punastest tellistest majas tegutsenud teater saab selle endale päriseks osta. Teatri loovjuht Ivar Põllu vastab küsimustele, mis sellega kaasneb ning mida uut toob alanud aasta Tartu Uuele Teatrile veel kaasa.
Jaanuari teise nädala lõpul oli kavas labürintteatriühenduse G9 ja Tartu Uue Teatri koostöös Musta Kasti osalusel valminud «Hingede öö» viimane etendus. Iga selle lavastuse vaataja võis tunda, nagu oleks see tehtud ainult temale vaatamiseks. Kuidas publik ja kriitikud lavastuse vastu võtsid?
Publik võttis selle hästi vastu ning leidis ka üles. Pärast esimeste etenduste kõhklust olid järgmised välja müüdud. Otsime võimalusi mängida «Hingede ööd» järgmise aastavahetuse ümber.
Nagu lugeda, oli lavastus ka eelmise aasta palgalise teatrivaataja üks kolmest lemmikust. Isiklik teater pole enam moeasi, mida aeg edasi, seda isiklikumaks teater läheb. See on üks vähestest omadustest, milles teater kunagi kinole ei kaota.
«Hingede öö» on üks näide Tartu Uue Teatri kui etenduskunstide keskuse tegevusest, milles teatri loovjuht Ivar Põllu laseb oma lavastusliku poole kõrval särada ka teistel loomelaadidel. Kuidas kujuneb teatri tegevus selles suunas alanud aastal?
Konkursilt läbi käinud ideedest on lavale jõudnud nüüdseks kolm, mitmega käib töö edasi. Sisuliselt ei tähenda see Uuele Teatrile erilisi kunstilisi muutusi, sest ilma püsitrupita ning pakkumistele avatud oleme alati olnud. Ning otsinud koostööd kultuuri-, mälu- ja haridusasutustega.
Tartu Uus Teater ongi loodud eelkõige erisuguste ideede realiseerimiseks, mitte loovjuhi säramiseks, nagu manifestiski kirjas.
Kuidas kajastub Tartu Uue Teatri tegevuses NO99 tegevuse lõpetamine?
Esialgu ei kajastu. Me ei planeeri aktsioone NO99 teemadel, aga kindlasti midagi muutub. Muutuvad jõujooned Eesti teatrimaastikul. Varsti on näha, aimused on juba õhus. Praktilise külje pealt lisandus Tallinnas üks teatrisaal, kus saab külalisetendusi anda.
Tartu Uus Teater kasutab rentnikuna maja, mille väljaostmiseks on teater ise avaliku ühisrahastusena kogunud umbes 323 200 eurot ehk 96,5 protsenti vajaminevast rahast. Mida uut toob kaasa see hetk, mil laekub viimane väljaostmiseks vajalik euro?
Suurt erinevust pole, me oleme ju kogu sisulise arendustöö majas siiani ise teinud. See suund jätkub. Muutus on ehk see, et saame teha ja peamegi tegema pikemaid plaane.
Tänavusuvises mängukavas on helilooja Alo Põldmäe kammerooper «Emajõe ööbikud», mida etendate Tartus. Emajõe ööbikuks on nimetatud seni tavaliselt Lydia Koidulat. Kes mängib-laulab Koidulat ja kes on need teised ööbikud?
Koidulat laulab Maria Listra ning laval on ka teised ööbikud: Jannsen, Jakobson ja Hurt, kes on tuttavad isikud rahatähtedelt, mis enam ei käibi.
«Emajõe ööbikute» sisuks on esimese laulupeo sünd Jannsenite kodus. Mängime seda vaid juunikuus kuni laulupeo alguseni. Seega saab enne juubelilaulupidu vaadata ooperit sellest, kuidas laulupidu üldse sündis.
Mida uut ja huvitavat on Tartu Uues Teatris alanud aastal veel, mida ei osanud siin praegu küsida?
Kevadel tuleb enne ooperit välja kolm eriilmelist uuslavastust.
Valguskunstnikuna tuntud Rene Liivamägi toob lavale autorilavastuse «Puumiis», peaosas kultuuriajakirjanikuna tuntud Margus Mikomägi, esietendub märtsis.
Etenduskunstnik Kadri Noormets tuleb koos Ivo Reinokiga lavale autorilavastuses «Mobiilsed definitsioonid», mis esietendub aprillis.
Maikuus tuleb lavale Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna diplomilavastus, kus vaatajate ees on 12. lend näitlejaid-lavastajaid ning tegijateks kultuuriakadeemia ja kunstiakadeemia diplomandid.
«Kremli ööbikud» aitavad maja osta
Raul Oreškin
FOTO: Sille Annuk
Tartu Uus Teater kasutab rentnikuna Lai 37 asuvat punastest tellistest maja, mis kuulub Siim Sillamaale ja mille väljaostmiseks on teater ise avaliku ühisrahastusena kogunud umbes 323 200 eurot ehk 96,5 protsenti vajaminevast rahast. Peagi laekub viimane väljaostmiseks vajalik euro.
Tartu Uue Teatri juhi Raul Oreškini sõnul tuleb pärast hoone väljaostmist leida parim lahendus teatrimaja ümberehitamiseks ja vajaduse korral laiendamiseks. Korraldada tuleb arhitektuurivõistlus. «Samal ajal tegeleme ehitustööde eelarvestamisega ja ehituseks vajaliku raha leidmisega,» lisas ta.
Kui suure osa tõi väljaostmiseks kogutavasse rahasse Narvas möödunud aasta suvel etendatud «Kremli ööbikute» suur publikuhuvi?
Oreškini andmeil andis selle lavastuse piletite müük maja väljaostmiseks vajalikust rahast 91 protsenti. Ülejäänud raha on kogunenud Tartu Uue Teatri kümnenda aastapäeva puhul mullu ilmunud raamatu ning teatrimajja nimeliste istekohtade müügist.
«Kremli ööbikute» tänavuste etenduste piletimüük edeneb hästi. Teatri juhi sõnul on üheksast etendusest kaks välja müüdud ja kohe saavad otsa ka kolmanda pääsmed. Eilse seisuga on ostetud üle 13 600 pileti. Raimu Hanson