Tartu linn, 6. veebruar 2020
Kolmapäeva õhtul kogunenud komisjon valis 56 kandidaadi seast välja möödunud kultuuriaasta silmapaistvamad inimesed ja organisatsioonid Tartus.
Komisjoni esimehe abilinnapea Mihkel Leesi sõnul jääb aasta 2019 Tartule ja tartlastele meelde kui väga eriline kultuuriaasta. “Tartu laulupeoga tähistati suurejooneliselt 150 aasta möödumist esimesest laulupeost, rokkbänd Metallica andis Raadi lennuväljal linna lähiajaloo suurima kontserdi ning suve lõppu kroonis uudis Tartu valimisest 2024. aasta kultuuripealinnaks. Komisjon seisis keeruliste valikute ees, sest ainulaadsete sündmustega juubeliaasta oli ju paljudel Tartus tegutsevatel asutustel ning kultuuripilt sai ka seepärast tavapärasest kirjum,” rääkis Lees.
Komisjon sõelus välja järgmised Tartu Kultuurikandja 2019 nominendid:
- aasta kultuurisündmuse kategoorias: Rahvusülikool 100 kontserdid "... ja tuuleleaeval valgusest on aerud…, “Pallas 100. Kunstikool ja kultus” koos kõrvalprojektiga “Pallaslased Eesti kodudest” ja Tartu Laulupidu 2019;
- aasta kultuuriorganisatsiooni kategoorias: Aparaaditehas, Tartu Kunstimuuseum ja Tartu Ülikooli muuseum;
- aasta teose looja kategoorias: Kadri Noormets lavastusega “Mobiilsed definitsioonid”, kammerooperi “Emajõe ööbikud” idee ja muusika autor Alo Põldmäe, Vallo Toomla religiooniloolast Marju Lepajõed portreteerinud dokumentaalfilmiga “Marju Lepajõe. Päevade sõnad”;
- aasta rahvakultuurikandja kategoorias: Tiigi Seltsimaja kultuurispetsialist ja pikaajaline kultuurikorraldaja Tiina Konsen, Tartu Üliõpilasteatri kunstiline juht Kalev Kudu, Tartu ülikooli kammerkoori, Tartu ülikooli akadeemilise naiskoori ja 2019. aasta Tartu laulupeo muusikaline juht Triin Koch;
- aasta noore kultuurikandja kategoorias: Tartu Kunstimuuseumi koordinaator Kristlyn Liier, luuletaja, muusik ning 2019. aasta luuleprõmmu Eesti meister Kaisa Kuslapuu, fotograaf ja filmitegija Kiur Kaasik;
- aasta kultuurikorraldaja kategoorias: kunstiajaloolane ja “Rahvusülikool 100” projektijuht Kadri Asmer, Tartu Uue Teatri produtsent ja kumulooja Marie Kliiman, Tartu laulupeo produtsent ja Jõululinn Tartu/Valgusküla III idee autor Maris Peebo;
- aasta kultuurikajastaja kategoorias: kunstiajaloolane ja “Kunstielu Emajõe ääres 1971-2017 autor” Krista Piirimäe, facebooki lehekülg vTartu, mis vahendab venekeelsele sihtrühmale nende emakeeles infot Tartu linna ja selle kultuurielu kohta ning Kuku raadio saadete Publikumärk ja Kukul külas juht Liis Seljamaa.
- aasta kultuurisõbraliku ettevõtte kategoorias: Pernod Ricard Estonia (Martell), Saint-Gobain Glass Estonia SE, Tallink.
Komisjon otsustas seekord anda välja ka eripreemia ning jätta valimata nominendid aasta uustulnuka kategoorias, kus kuulutatakse välja ainuvõimalik laureaat. Kõigi kategooriate laureaadid ja eripreemia saaja avalikustatakse Kultuurikandja tänuüritusel, mis toimub 28. veebruaril Tartu Uues teatris. Laureaatidele kingitakse kunstiteos ning auhinnaga kaasneb ka rahaline preemia.
Esitatud ettepanekute seast tegi valiku komisjon koosseisus: Tartu abilinnapea Mihkel Lees, Tartu Loomemajanduskeskuse juhatuse liige Kristiina Reidolv, Tartu Kunstnike Liidu juhatuse esimees Markus Toompere, teatriteadlane ja Draama festivali kunstiline juht Hedi-Liis Toome, Tartu linnakirjanik 2019 Vahur Afanasjev, Tartu Ülikooli Raamatukogu direktor Krista Aru, Tartu Tudengipäevade projektijuht Kaarel Lott, Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna kultuuriteenistuse juhataja Kristel Kalda.
Lisainfo: Kristel Kalda, kultuuriteenistuse juhataja, tel. 736 1051, mob. 528 8746