Raimu Hanson: Toidukunstnik jättis Köögi, et ruumi planeerida

Raimu Hanson, Tartu Postimees, 8.03.2017

Kaks nädalat tagasi Tartu Uues Teatris esietendunud «Praktiline Eesti ajalugu» tõi Kukerpillide laulude saatel vaatajate ette eestlaste kujunemise loo, mille keskmes on toit ja söömine ning ühtlasi Ann Ideon. Paljud teavad teda kui kokka ja toitlustustegelast, kuid etenduses ilmneb ka tema laulu- ja näiteandekus.

Selge see, et elukutselised näitlejad Maarja Mitt, Maarja Jakobson, Robert Annus ja Tambet Seling laulavad ja mängivad pilli, nagu ka lavastusse kaasatud ansambli Odd Hugo kaks muusikut. Suur üllatus on nende kõrval Ann Ideoni kõlav, ilus ja justkui koolitatud lauluhääl. Ta on küll muusikakoolis õppinud, kuid mitte laulmist. «Lauluhäält olen treinud erinevates kollektiivides kogu elu,» ütles ta.

14 aastat bändis


14 aastat on ta olnud bändis Jaan Pärn ja Pahad Seemned. Pole ime, et see eklektilisevõitu repertuaariga rokkansambel ei ole paljudele lehelugejatele tuttav. Proove ja esinemisi on parajasti nõnda palju, kui «akadeemikutest» bändiliikmete põhitegevus seda lubab.

Mõni bändiliige on Ideoni sõnul Borneos välitöödel, teine kirjutab maailmatasemel teadlaste ajakirjas Nature avaldamiseks artikleid. «Viimati oli esinemine detsembris,» ütles ansambli vokalist. «Inimesed on laiali ja keeruline on bändi kokku saada.»

Ann Ideon ise on samuti tutvunud mitme maailmanurga elu ja köögiga. Osa kaugel kuuldust, nähtust ja maitstust on ta pannud kirja raamatusse «Boheemlaste köök», mille pildilise osa eest on hoolitsenud Gabriela Liivamägi.

Kaante vahel on toidu- ja eluelamusi Indiast, Austraaliast, Genialistide klubist, Hispaaniast, Itaaliast, Eesti seenemetsadest ja mujalt. Rohkesti on retsepte.

7I3A4907

Naistepäevaretsept


Raamatu lehitsemisel ja lähenevat 8. märtsi silmas pidades tekkis soov, et autor annaks Tartu Postimehe meeslugejaile ühe retsepti, mille järgi nad saaksid valmistada naistepäeval oma lemmiknaisele maitsva üllatuse.

Ann Ideon ei sirutanud otsekohe kätt raamatu järele, vaid avaldas arvamust, et mehe tehtud toidust on tähtsam püüdlus ja pingutus, mida mees teeb naisele toitu valmistades, temale mõeldes ja temaga koos naistepäeva tähistades. Aga autor ise? «Kokana on mul alati hea meel, kui keegi teine teeb süüa,» ütles ta.

Kui keegi mees tahab peale püüdluse armsamale naisele ka tõesti midagi iseäranis maitsvat pakkuda, soovitas Ann Ideon oma raamatust pihlakaparfeed. Et aga külmutatud pihlakaid on väga raske leida, võib need asendada mustade sõstardega. «Hea oleks natukene koriandriseemneid röstida ja sinna sisse panna,» lisas ta. «Must sõstar ja koriander sobivad parfeesse suurepäraselt.»

Tavaliste teatrilavastuste trupis on teiste hulgas lava- ja kostüümikunstnik ning valguskunstnik. Lavastuses «Praktiline Eesti ajalugu» on aga ka toidukunstnik, kes ongi laulmise ja näitlemise kõrval Ann Ideon. Kui palju on lavastuses toidu mängutoomisel tema ja kui palju autor-lavastaja Ivar Põllu ideid?

Toidukunstniku ideid on vaatajate ette läinud päris palju. «Ivar andis lavastamisel üldise raamistiku ega kirjutanud väga täpselt ette, mida teeme,» ütles Ann Ideon. «Mul oli selles osas palju vabadust. Mõnes stseenis räägin ma enda juttu, teised on ette kirjutatud,» rääkis ta.

Lavastuses valmivad vaatajate ees eestlastele tuntud toidud. Muu hulgas keedetakse kohvi sel moel, nagu eestlased seda esimest korda valmistada võisid – nagu tanguputru. Toiduasjad valiti lavastusse Eesti ajalugu ühiselt läbi vaadates. Aga see, kuidas need esitatakse, on Ann Ideoni eneseväljendus.

Muud tööd


Kui palju segab «Praktilise Eesti ajaloo» etendustes mängimine muu töö tegemist? «Mõnevõrra,» ütles Ann Ideon, keda on harjutud seostama kaubamärgiga Köök.

Kuid nagu selgus, on ta pärast seitset aastat Kööki ja toiduvalmistamist ning toidukunstnikuna serveerimise kontseptsioonide väljatöötamist selle kõik ajutiselt kõrvale pannud. «Oli vaja võtta hingamisruumi ja teha vahepeal midagi muud,» ütles ta.

Et ta on lõpetanud Tartu ülikooli geograafi eriala, on tema praegune töö erialane. Ann Ideonile annab nüüd leiba ruumiline planeerimine ettevõttes Hendrikson & Ko.

Millal saab teda köögis pliidi taga askeldamas näha? Avalikult on selleks võimalus «Praktilise Eesti ajaloo» järgmistel etendustel. Neid on 7.–17. aprillini seitse, millest kolm on praeguseks juba välja müüdud.

Mustasõstraparfee naistepäevaks



  • Ann Ideoni ja Gabriela Liivamäe raamatus «Boheemlaste köök» (Menu, 2012) ilmunud retsepti järgi naistepäeval valmistamiseks kohandatud üllatusmaiustus.

  • Tarvis läheb 250 g külmutatud musti sõstraid, 400 ml rõõska koort (35%), 5 munarebu, 100 g suhkrut ja natuke koriandriseemneid.

  • Püreesta mustad sõstrad, aja segu läbi sõela.

  • Eralda munarebud munavalgetest. Pane munakollased kaussi ja tõsta see kuumaveevannile. Lisa suhkur ja vahusta pidevalt, kuni suhkur on sulanud ja moodustub helekollane vaht. Eemalda tulelt, jahuta.

  • Vahusta koor. Sega mustasõstrapüree õrnalt munakollasevahuga. Lisa vahukoor, kergelt röstitud ja uhmerdatud koriandriseemned ning sega õrnalt kokku.

  • Tõsta segu külmutusvormi. Külmuta vähemalt kolm tundi.

  • Vormi kuulid jäätisekulbiga ja serveeri kohe.

Jaga

Vaata lisaks