Lavastus: Unusta/unista
Lavastaja: Ingmar Jõela Autor: Jim Ashilevi
Teater: Tartu Uus Teater
Kestus: 2 tundi 30 minutit
Esietenduse kuupäev: 2. november
Külastuse kuupäev: 7. detsember
1 ) Kuidas sa kirjeldaksid lavastust inimesele, kes pole seda näinud?
Lavastus rääkis psühholoogilistest eksperimentidest ühe psühhopaadi peal kelle psühhopaatsus oli minu jaoks isiklikult väga kaheldav. Kui publik sisse lasti, oli esimene psühhopaat (Nils Steinberg) kinni seotud püsti seisvale voodile ja vaatas inimestele silma, vahepeal naeratades lollakalt ja tehes nägusid. Eksperimendi läbiviiaks oli psühholoogiatudeng kelle vanaisa oli loo järgi seal samas kliinikumis eksperimentaalpsühholoogia avastusi teinud, vist.
2 ) Mis oli üks meeldejäävamaid hetki laval?
Mulle väga meeldisid kaks defektselt kodeeritud inimtaolist olevust, kellest üks vist ei hääldanud täpitähti ja teine vist kokutas. Ehk siis nalja oli ka natuke.
3 ) Mis tunne või mõte sulle lavastuse juures kõige rohkem kõlama jäi?
Kõlama jäi üldine teema ja meditsiinilised väljavaated psühholoogias. Koos kavalehega oli lavastuses ja kogu materjalis nii palju mõtteainet, et ka kolm nädalat hiljem ei oska veel sõnu kokku panna.
4 ) Mis üllatas?
Alati on tore, kui teatrit mängitakse kuskil mujal, kui keskpärasel teatrilaval. Seekordseks mänguplatsiks oli Psühholoogia Instituudi Uue Anatoomikumi auditoorium, mis pani kogu asja välja nägema palju ehtsamana ja tegevus mõjus ka effektsemalt.
5 ) Mis häiris?
Põlvedel oli vähe ruumi.
6 ) Mis arusaamatuks jäi?
Moraal või teema kokkuvõte.. kuigi tore, et seda polnud, sest ma oleks muidu suure kirega tahtnud vaielda ükskõik, mida ka ei väidetaks.