Jaanus Piirsalu/Postimees: Eesti teater üle 20 aasta Tšehhovi festivalil

Jaanus Piirsalu, Postimees, 8.05.2017
Moskva rahvusvahelisel Tšehhovi-nimelisel teatrifestivalil etendub üle 20 aasta lavastus Eestist. Selle au osaliseks sai Renate Keerdi «PURE MIND» Tartu Uues Teatris.

«Muidugi on see tunnustusena meeldiv, aga liiga üle ma seda ei tähtsustaks,» ütles vabakutseline koreograaf ja lavastaja Renate Keerd (38) Postimehele. «Oluline on anda head etendused ja eelkõige intrigeerib see, kas ja kuidas lavastus teises kultuuriruumis mõjub ja kõnetab.»

Lavastust «PURE MIND» mängitakse Moskvas Tšehhovi festivalil Rahvusteatri (Gosudarstvennõi teatr natsii) laval kahel korral (6. ja 7. juunil). Tegemist on Moskva ühe tugevama riikliku draamateatriga, mida juhib nüüdisaja üks kuulsamaid ja nomenklatuursemaid näitlejaid Jevgeni Mironov. Piletid Eesti lavastuse etendustele müüdi välja juba kuu aega tagasi.

Üle kahe aasta peetava Tšehhovi festivali liigitavad korraldajad samasse klassi koos Euroopa suurimate teatrifestivalide Avignoni ja Edinburghiga. Eesti lavastused on Tšehhovi festivalile pääsenud seni vaid korra, 1996. aastal. See-eest mängiti toonasel, järjekorras teisel Tšehhovi festivalil lausa kaht Eesti teatrite lavateost: Tallinna Linnateatri «Pianoola ehk mehaaniline klaver» (lavastaja Elmo Nüganen) ning Ugala «Kirsiaed» (lavastaja Kaarin Raid). Kaudselt oli Eestiga seotud ka järgmine festival 1998. aastal, mil Moskva G. Tovstonogovi nimeline Suur Draamateater mängis Nüganeni lavastatud Tom Stoppardi «Arkaadiat».

Keerdi sõnul ei oska ta hinnata, kas kutse Tšehhovi festivalilt on talle kui lavastajale suurim tunnustus. «Ma ei mõtle sellistes kategooriates,» lausus Keerd. «Olen oma lavastusi mänginud 15 riigis eri rahvusvahelistel festivalidel ega tõstaks ühtegi neist eraldi esile. Jah, muidugi, mõni festival on justkui elitaarsem ja publik teadlikum, aga reaalselt ja olemuslikult ei muuda see midagi: saalis istub ikka seesama lihast ja luust inimene. See võib kõlada kaunis klišeelikult, aga mulle on tõesti esmatähtis, et lavastus läheks inimestele korda. Siis süda laulab ja ma adun, et mu loomingul on mingi edasiviiv jõud.»

Varem on Renate Keerdi lavastusi Venemaal mängitud kolmel korral: kaks korda Moskvas ja üks kord Peterburis. «Selliseid hiigellillesülemeid nagu Venemaal pole kuskil mujal lavale saadetud!» meenutas lavastaja. «Nali naljaks, aga mul on tõesti väga positiivsed mälestused: publik oli intelligentne, vahetu ja väga kohal.»

Tšehhovi festivali pressiesindaja Tatjana Kassatkina sõnul valiti «PURE MIND» tänavusse programmi seetõttu, et teatriteos võitis 2015. aastal peapreemia Minski Noorte Teatri Foorumil. Foorumi juhendi järgi pääseb esimese preemia saaja Tšehhovi festivalile. Esmase valiku tegid Tšehhovi festivali kuraatorid juba Eesti Teatri Festivalil Draama 2014, pärast mida saigi «PURE MIND» kutse festivalile Minskisse. See kujutas endast 14 riigi noorema põlvkonna lavastajate n-ö platvormfestivali.

«PURE MIND» on sõnatu, liikumisel põhinev ja vaataja tunnetega eksperimenteeriv nüüdisaegne lavastus, mida on nimetatud ka füüsiliseks teatriks. «Väga naljakas ja lõpmatult liigutav,» kirjutas Moskva tuntuima üritusteportaali Afisha.ru teatrikriitik Aleksei Kisseljov.

«Arusaadavatel põhjustel seostatakse mind eelkõige füüsilise teatriga, aga ma heameelega ei läheks neis määratlusis nii spetsiifiliseks ega vaatleks seda teemat niivõrd läbi füüsilise teatri prisma,» rääkis Keerd oma teatritegemise kohta, nimetades oma tööd pigem lihtsalt nüüdisaegseks teatriks. «Tänapäeva teater ongi läinud oma väljendusvahendites järjest sümbiootilisemaks, kus piirid hakkavad aina rohkem hägustuma ja küsimus on pigem dominandis,» selgitas ta. «Traditsiooniline lineaarne narratiiv pole enam a priori draamalavastuse eeltingimus. Üha enam tundub, et rangelt saab eristada vaid klassikalist sõnateatrit ja kõike ülejäänut elik ühisnimetajaga nüüdisaegset teatrit.»

24. mail algava ning kuu aega kestva Tšehhovi festivali kava on üsna eklektiline. Tõmbenumbritest võiks välja tuua maailma elava teatrilegendi, 92-aastase Peter Brooki, hüpnootiliste illusioonide meistri Philippe Genty, kõrgtehnoloogilise teatri ässa Robert Lepage’i, kaasaegse tantsu ühe tuntuima artisti Akram Khani ning vene ühe omapärasema režissööri Anatoli Vassiljevi, kes toob üle kümne aasta ühe oma lavastuse kodumaale.

Brook toob Moskvasse uusversiooni oma legendaarsel india eeposel «Mahābhārata» põhinevast lavastusest. Kui 1985. aasta Avignoni teatrifestivalil Prantsusmaal mängiti seda Brooki lavastust üheksa tundi, siis Moskvas Pariisi teatri Bouffes du Nord esituses vältab lavastus veidi üle tunni.



Renate Keerd

-Vabakutseline koreograaf ja lavastaja.

-Tema lavastusi on esitatud paljudel rahvusvahelistel teatri- ja tantsufestivalidel Euroopas, Skandinaavias ja Aasias.

-On kahel korral pälvinud Eesti sõltumatu tantsuauhinna Philip Morris Eesti kui aasta läbilööja ja aasta tegija.

-Lavastus «PURE MIND» sai 2015. aastal rahvusvahelisel teatrifestivalil Minskis festivali grand prix.

-Lavastuse «Põletatud väljade hurmaa» eest pälvis Keerd Tartu kultuurikandja laureaadi tiitli ja on ka Eesti teatri aastaauhindade 2016. aasta laureaat.

-2012. aastal asutas Renate Keerd füüsilise teatri trupi Kompanii Nii, millel on oma kindel põhituumik, kuid kus lavastustes teevad kaasa ka külalisesitajad. Renate Keerd on trupi kunstiline juht ja lavastaja.

FESTIVAL

A. P. Tšehhovi nimeline rahvusvaheline teatrifestival
Venemaal Moskvas
24. mai – 20. juuli
http://chekhovfest.ru

«PURE MIND»

Autor, lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Renate Keerd
Laval Liisa Tetsmann, Taavi Rei, Maarja Roolaht, Gerda-Anette Allikas, Imre Õunapuu
Tartu Uus Teater ja Kompanii Nii
Esietendus 27. septembril 2013
Minski «2nd Theatre Youth Forum» teatrifestivali peapreemia laureaat

LISALUGU

Eestist pärit lavastaja menu Suhhumis

Abhaasia pealinnas Suhhumis esietendus aprillis Tallinnast pärit Anton Kiseljuse lavastatud Aleksandr Volodini näidend «Viis õhtut», mis räägib tavaliste inimeste varjatud armastustunnetest.

Aasta tagasi Moskva GITISe teatrikooli lõpetanud Kiseljusele oli see teine lavastus pärast hiljuti Tallinna Vene Teatris välja tulnud «Preili Julied».

«Väga hästi tuli välja. Arvustused olid suurepärased, publik võttis väga hästi vastu,» kirjeldas Kiseljus lavastuse vastuvõttu Abhaasias, mis on maailmas üldiselt tunnustamata riik, mida peab oma territooriumiks Gruusia. Kiseljus on teadaolevalt esimene Eesti lavastaja, kes Abhaasias töötas. Ta lavastas Fazil Iskanderi nimelises Abhaasia riiklikus vene draamateatris.

Kohalikud teatrisõbrad on jõudnud juba nimetada Kiseljuse lavastust, milles mängivad peale kohalike ka näitlejad Venemaalt, üheks parimaks kohalikus teatris. Abhaasia vene draamateatri direktor Irakli Hintba nimetas lavastust suureks sündmuseks kohalikus teatrielus.

Järgmine lavastajatöö ootab Anton Kiseljust Lätis.
Jaga

Vaata lisaks