Hendrik Alla/Postimees: Julge samm vales suunas

Hendrik Alla, Postimees, 22.03.2021

Tartu Uue Teatri laupäeval Elisa Stage'il näidatud 360°-videoetendus «Anne lahkub Annelinnast» tegi taas katse isolatsioonis istuva teatripublikuni välja murda. Enam kui tagasihoidlike tehniliste võimete ja veel enam, piiratud tehnilise mõtlemise tõttu kukkus see läbi.
Ühe Annelinna räämas korteri lakke oli riputatud 360-kraadist videopilti salvestav kaamera, mille vaatevälja sai vaataja hiire/ näpu/nutiseadme asendiga juhtida. Tegelikult aga ei pöördunud mitte kaamera, vaid kogu sfäärilisest vaateväljast lõigati välja tugeva kalasilmamoonutusega nelinurkne kujutis. Elisa Stage'i keskkond näitas, et edastatav on tõesti FullHD ehk 1080 pikslit, aga video selle sees kõvasti madalama lahutusteravusega, meenutades Youtube'i algusaja 240p videoid. 2021. aastal on see etenduse eest kümme eurot maksnud vaataja silmanärvi solvamine.

Vilets videopilt
Lavastus pani vaataja režissööri rolli, kes valis endale sobiva kaadri, aga see pakkus huvi ehk esimesed viis minutit. Siis selgus, et laes istuva kärbse vaatepunktist pole võimalik saada inimsilmale harjumuspärast kujutist näitlejatest ja interjöörist. Niigi pikslilise pildi servad sulasid täielikku udusse ja kaht näitlejat korraga kaadrisse püüda oli peaaegu võimatu. Tõsi, see andis mõne huvitava võimaluse, näiteks manada ekraanile näiliselt kolmemeetrine Maarja Mitt-Pichen, kelle jalge ees põrandal kägaras vaevalt meetrine Märt Avandi mehike. Aga sellega ei kanna tervet etendust.
Etendust reklaamiti kui ainulaadset, vaid kord toimuvat online-elamust, millest lihtsameelne piletiostja järeldas, et võib vahetult osa saada just praegu toimuvast teatrietendusest. See eristabki teatrit filmikunstist: oht läbi kukkuda ja vigu teha, mida näitlejad peavad kogema igal õhtul, duublitele loota ei saa. Suur oli vaataja pettumus, kui selgus, et pakutud «ühekordne ja unikaalne» elamus oli lihtsalt eelsalvestatud video vaatamine.

Kuidas saaks paremini?
Tartu Uue Teatri uuenduspüüdluste kiuste selgus, et Ivar Põllu tekst ning Mitt-Picheni ja Avandi näitlejatöö pääseb märksa paremini maksvusele, kui ekraan välja lülitada ning viletsa videopildiga vigurdamine kõrvale jätta. Täiesti korralik raadioteater!
Eeskujud, kuidas videopilti orgaaniliselt teatrietendusse integreerida, on ju täiesti olemas ja neid ei pea säästuvahenditega leiutama, näiteks NO99 «The Rise and Fall of Estonia» (2011). Eelsalvestatud videost rääkides filmiti Sean Bakeri võrratu «Tangerine» (2015, sai 24 festivalivõitu) vaid kolme iPhone 5s telefoniga.
Võimalik, et Tartu Uus Teater valis trash-video kunstilise seisukohavõtuna, leides, et see harmoneerub hästi Annelinna räämas korteriga. Kui nii, siis see ei toiminud, hoopis kiskus vaataja tähelepanu eemale põhiliselt: näitlejatelt ja tekstilt. Vägisi hakkasid peas jooksma mõtted, kuidas seda asja publiku jaoks kenamini serveerida.
Esimese asjana prooviksin kaamera laest inimsilma kõrgusele lasta, vältides sellega mingi osa näitlejate ning ruumi moonutamisest. Kui lavastuse orgaaniline osa on see, et vaataja peab ühtlasi ka videorežii puldis istuma, siis võib kasutusel võtta mitu kaamerat ning need ruumis laiali paigutada. Siis ei pea vaataja näpu/ hiirega ruumis ringi sõitma, vaid võib valida teatud arvu fikseeritud kaameranurkade vahel. Mis põhiline, niisugused kaamerad edastaksid juba sellist videopilti, mida vaadates silmad verd jooksma ei hakka.
Näiteks 2018. aasta seikluskaamera GoPro Hero 7 suudab salvestada 4K-pilti 60 kaadrit sekundis. Tõsi, niisugustel seikluskaameratel on lainurkobjektiivid, mis samuti pilti moonutavad, aga mitte nii hullusti kui kaamera, mida Tartu Uus Teater kasutas. Niisuguseid võiks paigutada elutuppa, kus etendus salvestati, oma kuus tükki, igasse seina ning veel mõne huvitavama vaatenurga alla. Mõne võib pista veel rõdule ja esikusse, kus samuti tegevus toimus. Mul polnud keeruline leida firmasid, mis niisugust kaamerat rendiks ca 13 eurot ööpäev. Nii et produktsioon ei tohiks küll seisma jääda selle taha, et korraliku kvaliteediga videotehnika teatri jaoks kättesaamatult kallis oleks.