Christofer Kivipalu, ERRi kultuuriportaal, 5.12.2022
Uus lavastus
"Kauboid ja vampiirid"
Lavastaja, autor, helikujundaja: Martin Kork
Kunstnik: Illimar Vihmar
Valguskunstnik: Kärt Karro
Osades: Martin Kork, Hardi Möller, Erik Richard Salumäe (Theatrum), Mark Erik Savi (Theatrum)
Esietendus 26. novembril Tartu Uue teatri suures saalis
Arvustuse struktuur on inspireeritud lavastuse ülesehitusest ja seda tutvustavatest videotest1
Esimene pilt. Sissejuhatus. Paroodia.
Pole üllatav, et arvustuste kirjutamine ei ole kerge. Sa pead leidma õigeid sõnu, väljendama ennast võimalikult täpselt, teadma, kuhu kirjutisega jõuda tahad ning vaatama üle lõputud lausekonarused. Õnneks polegi keegi öelnud, et 21. sajandil või Metsikus Läänes peabki elu kerge olema.
Teine pilt. Lavastusest üldisemalt.
Maa omandamise soovist saavad "Džaki kõrdsis" kokku neli legendi: Ühe Lasu Jack, Punane Jack, Võrgutaja Jack ning Jack Kuuskant. Kõik neli kauboid tahavad oma elus kõrgele-kaugele jõuda ja irvitada näkku nendele, kellel halvemini läheb. Legendaarsetele kauboidele ei mahu aga pähe, et maailma kõige viimasem maalapp kuulub "Džaki kõrdsis" elavale vampiirile.
Vereimeja, kes meestega lavastuse jooksul mitu korda kohtub, soovitab legendidel olla rahul sellega, kus nad parasjagu enda elus on. Maskuliinsed, edevad kauboid ei võta lavastuse alguses vampiiri tõsiselt ja viskavad kauboide edetabelis kaugele jõudmiseks kasvõi 16-kiloseid sangpomme.
Laval olevaid legende ühendabki metsik elujanu. Melanhoolne vampiir, keda näitlejad kordamööda kehastavad, räägib kauboidele elu mõttetusest, depressiivsusest, aga kauboid jäävad ka kurbuse kõrisse kummutamise ajal jonnakateks ja teotahtelisteks.
"Kauboid ja vampiirid" ei jää Metsiku Lääne keskseks, vaid lavastuses kritiseeritakse ka tänapäeva ühiskonda, eelkõige peatutakse lootusel, selle kadumisel ning tehnoloogia pideval arengul. Teemade püstitus on praegust aega arvestades intrigeeriv.
Kolmas pilt. Kriitika. Lavastusmeeskonna lootuse võimalik kadumine.
Martin Kork on oma debüütlavastusele kirjutanud väga lõbusa teksti, mida hoiab koos mehelik huumor ja näitlejate ühtehoidmine. Helikujunduses peitub huvitavaid leide: näiteks mängivad mehed korraks suupillidel "Mission Impossible" filmi tunnusmeloodiat. Ootamatult mõjus ka kauboide ja nende revolvrite vaheline tantsustseen.
Kärt Karro valguskujundus on mõjusalt teatraalne. Teatraalsusega antakse publikule märku, et ka lavastuse tegijad teadvustavad omale lavastuse jaburust. Illimar Vihmar on loonud lavale kõrtsi, mille esist ilmestavad ajastukohane salooniuks, kolju ja Metsiku Lääne pilt. Lava vasakul seinal ripub silt "recording", mis kinnitab seda, et keegi jälgib kauboide kohatist nõutust ja kimbatust. Ehk on see silt vaatajatele? Jätan siinkohal küsimuse vaatajatele vastamiseks.
Näitlejatööd on energiast tulvil ja ootavad osalistest 101-protsendilist kohalolu. Martin Kork on Punase Jackina mõnusalt eneseirooniline, tema tegelane ei muutu kunagi ülepakutuks. Hardi Mölleri Võrgutaja Jack võinuks ehk võrgutavam olla. Nii Mölleri kui Korgi füüsiline vorm, mida näitlejad sangpommidega trikitades näitavad, on küll suurepärane, kuid Hardi Mölleri tegelane kippus ülepakutud rapsimise tõttu veidi ära kaduma. Sangpommi viskamise stseen oli näiteks liiga pikaks venitatud ja ammendas end kiiresti.
Erik Richard Salumäe on Jack Kuuskandina nauditav, kuid ta jääb neljast mehest kõige rohkem tahaplaanile. Erik Richard Salumäe ainsaks säramisvõimaluseks jääb intensiivne käraka keetmise stseen. Neljast näitlejast osutus kõige huvitavamaks Mark Erik Savi, kelle depressiivne vampiir ja luuserist Ühe Lasu Jack mõjusid usutavalt ning olid huvitava lavaenergiaga esitatud.
Viimane pilt. Lootuse taastumine. Lõpp.
Nõustun Madlen Siniallikuga2, et "Kauboide ja vampiiride" algus võinuks tugevam olla. Tegelaste sissejuhatus ei olnud naljakas ja mõjus pigem mannetult. Lavastusele saabki ette heita kohatist sisutust. Lavastusmeeskond on käsile võtnud ühiskondlikult olulised teemad, ent laval toimuva möllamise varjus tekib küsimus: kuidas saab seda tõsistel teemadel kõnelevat satiiri või naljamängu tõsiselt võtta, kui isegi näitlejad oma lavastust tõsiselt ei võta?
"Kauboid ja vampiirid" kannab endas nauditavat teatrielamust, kuid laval nähtu võinuks sisu võimalikult efektiivselt edasi andmiseks olla vähem märulit ning rohkem tuuma.
1 https://www.uusteater.ee/lavastused/kauboid-ja-vampiirid
2 https://tartu.postimees.ee/7658564/fuusiliste-riimidega-luuletus-surematusest-ja-edujanust
Toimetaja: Kaspar Viilup