Tartu Uues Teatris esietendus Kadri Noormetsa lavastatud "Ümarlaud", kus on oluline roll nii publikul kui ka näitlejate improvisatsioonil.
"Ümarlaud" on Noormetsa teine lavastus Tartu Uues Teatris. Nagu ka eelmine, "Mobiilsed definitsioonid", annab ka see tükk vaatajale ette ruumi ja raamistikku, mille sees tähenduste ja seoste loomine on juba iga vaataja enda teha.
"Üks lugu räägib millegi leidmisest või otsimisest. Me ei tea, mis see on, aga me võibolla tunneme, et see informatsioon on ruumis olemas. See on saladuslik ja väga palju küsibki, et mis on, kus on ja kas on," selgitas "Aktuaalsele kaamerale" Noormets ise.
Näitleja Maarja Jakobsoni jaoks räägib "Ümarlaud" lugu, mille keskmes on mäng.
"Johan Huizinga oli kunagi väga populaarne filosoof, kelle keskne teema oli mängiv inimene, homo ludens. Mul kuidagi haakus see sellega. Sellega, et inimene on mängiv olend ja ta jääbki mängima, see pole ainult lapse teema," sõnas Jakobson.
"Ta mängib nende sisenditega, selle info põhjal, mis tal on. Me võtame seda tõsiselt ja temast saab miski päris, aga ta on ikkagi mäng," lisas ta.
""Ümarlaud" võib tähendada seda, et on laud, mille ümber on inimesed. "Ümarlaud" võib ka tähendada seda, et on laud, mis on ümar. Ja ümarlaud võib ka tähendada väga paljusid muid asju," märkis Noormets.
"Ümarlaud" alapealkirjaga "teadlikult valmis kaduma" ei räägi seega vaid ühte ainsat lugu. Erinevaid lugusid on sama palju kui on saalis silmapaare. Samuti on oluline osa näitlejate vabadusel improviseerida.
"Selles lavastuses on päris mitu kohta, kus me teame kust me alustame ja kuhu välja jõuame, aga teekond sünnib igal õhtul uuesti. Iga näitleja lugude näol, mis põimivad end selle lavastusse sisse," kirjeldas Jakobson.
Lavastuses mängivad koos Kadri Noormetsa ja Maarja Jakobsoniga veel Helgur Rosenthal, Martin Kork ja Ekke Hekles. Dramaturg on Aare Pilv.
Toimetaja: Merit Maarits