Aigi Viira: Raudmehe trummivedu: "Kolm-kaks-üks! Lähme! Balanssi-balanssi, mehed!"

Õhtuleht
26. november 2011
Aigi Viira

"Juss, ole hea, lükka need trummid lavale!" kostab võimlast teatrisaali lavastaja Robert Annuse palve. Näitleja Juss Haasma, osaraamatu järgi Raudmees, venib püsti. Ning muigab:

"Janek, kuule, too see alasi sealt siia!" Leebelt öeldes näeb trummipoodium alasiraskune välja küll. Kui mitte veel hullemgi.

Poodium, millel paikneb Raudmehe trummikomplekt, ei paista seni koletu, kuni seda liigutada ei proovita. Neli ratast, mis peaksid tuulekiirul kogu kaadervärgi saali tagumisest otsast esimesse vuristama, ei allu lükkajate tahtele. Õigupoolest ei taha poodium nihkuda ka siis, kui Jussile asuvad appi lavastaja, lavameister ning näitleja Janek Joostki. Meeskonnaga liitub ka kaks naist. "Kolm-kaks-üks! Lähme!" juhatab Juss vägesid. "Balanssi-balanssi, mehed!" Ja seal see trummindus siis veereb.

Kuue inimese lükkamise ja Joost-Haasma teoreetilist füüsikat käsitlevate dialoogide tulemusel saab kaadervärk lavaruumini lohistatud. Paari purunenud ratta hinnaga. "Viime ta siis tagasi!" hõiskab Robert innukalt. Ilmselgelt liiga innukalt, sest kohe saab ta transameeskonnalt vastuseks ühemõttelise fraasi: "Mine pekki! Ei ole võimalik!" Trummid jäävad paika.

"Ossa raisk! Kui kihvt kidra!"

Gunnar Grapsist pajatava muusikalise viirastuse "Raudmees" proovi algus toob veel enne inimkatsetust trummipoodiumiga Tartu Laia tänava võimla ette kaks inimest. Lavastaja Robert Annuse ja nimiosalise Juss Haasma. Mõlemal kohvitopsid peos. Õige varsti ilmuvad ka näitlejad Janek Joost ja Maria Soomets.

Kuniks Juss ja Janek eelseisva stseeni dialoogi viljelevad (Juss: "Mida sina, Ahelik, mõtled?"), kaevub Maria kitarrikohvrite virna uudistama. Vaimustusest kilgates. Ta sikutab ühe välja, "See on bass hoopis, seda ära võta!" juhendab Robert, kes lavastajatoolil jalgu kõlgutab. "Oh sa aeg! See on hevi!" hüüatab Maria ja silitab pilli. "Need on kõik butafooriaks?!"

Kitarri nägemine katkestab hoobilt dialoogi harjutanud Jussi. "Ossa raisk! Kui kihvt kidra! Kust see tuli? Ma tahan seda endale!" tulistab ta nonstop ning on hetke pärast, kitarr põlvil, end tinistama sättinud.

Kuid kauaks Jussile kitarrinautlemise õndsat aega ei anta. Stseen, kus Janekist saab Jaak Ahelik ja Mariast Andres Aak, läheb töösse. "Meie muusika on nõukogude inimestele liiga keeruline!" tuuakse kuuldavale üks avaldus. See kõlab hea mitu korda järjest. Janekist Ahelik tulistab edasi: "Graps on tüütuks muutunud! Graps on ajast maas! Kas see on sinu tulevik?" Needki karjed kõlavad mitu korda järjest. Sest lavastaja Annus laseb stseeni hea mitu korda uuesti ja uuesti teha.

Igavesest eitajast Grapsi kehastav Juss saab kogu stseeni vältel järjekindlalt vanduda. Teeb seda ilmselge rõõmuga: "Kui minu muusika ei meeldi, siis mingu perse!"

"Proovid korra trumme ka mängida?" küsib Robert järjekordset "mind ei huvita"-tiraadi esitavalt Jussilt. Viimane jalutab täie rahuga lohistamisest vajunud trummipoodiumi poole. Prantsatab samasuguse rahuga istuma ja haarab pulgad: "Ma teen hästi vaikselt!" Mariast Aak võngub vaikselt hevikitarriga. Janek lihtsalt haigutab.

Robert kiirgab rahulolu: "Midagi siin on!"

"Mul on kekast vabastus!"

Lavatagusest uksest imbuvad saali kaks naist. Näitlejanna Malle Pärn, tema järel Katrin Pärn. "Mina ei tea, kes see on," viitab Katrin ema poole. "Mina lihtsalt kõndisin ta järel."

Vastu oma stseeni, kus lisaks Raudmehele tegelasiks Hendrik Sal-Saller, vene memmeke ning vene neiud koodnimedega Blond ja Brünett, tuleb kaadervärk nimega "Raudmehe trummid" taas lavaruumist minema sikutada. Näitlejad kehastuvad transaosakonnaks. Malle asub appi. Koletu konstruktsioon lohistatakse saali teise otsa. Ergutushõisete toel. "Ja sina?" nõuab Maria Katrinilt aru. Viimane istub toolil ja kõlgutab elegantselt kuldkummikut: "Mul on kekast vabastus!" Ning kõnnib seejärel otsejoones lavale – võrgutava vene brünetina. Raudmehega viina ja Sovetskoje Šampanskojet kummutama.

Artikkel: http://www.ohtuleht.ee/453596
Jaga

Vaata lisaks