VÄGI

Mis ühendab puude väge, esivanemate tarkust, raielanki, tikutopsimeest ja rahvamuuseumi? Vastus on lihtne – vaid veel 6 korda mängitav Tartu Uue Teatri lavastus VÄGI /, mis viib publiku meditatiivsele rännakule kaugest tulevikust, kus viimasedki jumalad lahkuvad maalt, lähemasse tulevikku, kus piknikku saab pidada ainult raielangil ning kaisutada saab vaid vaimupuudega, tagasi tänapäeva, kus laulab veel Tätte ja midagi on võimalik veel ette võtta. Ideelt küllaltki düstoopiline, aga vormilt rahulik ja peaaegu rahvuslik. Kes otsib, see leiab ka mõtte.

Põim Kama / Postimees: Mäng käib meeltega: lõhnad, värvid, valgus, helid ja sõnad loovad keskkonna, millest vaatajal on võimatu end välja lülitada, distantseerida või toimuvast kuidagi irduda. Lavastus on ka justkui passiivne osalusteater, kus publikul on pidevalt täita mitteaktiivne roll, muutudes hauakambri hääletutest vaimudest laagrilõkke ümber pikutajateks või kontserdipublikuks.

Margus Mikomägi / Maaleht: Väeotsimise teekond muuseumi teatrisaalis on meelemõlgutus, peenema sõnaga “meditatsioon”. Ole ainult valmis kuulama ja tundma.

Artiklid, arvustused, intervjuud