REIN PAKK OTSIB NAIST!

Me kõik nii väga vajame, et keegi meid hoiaks. Ole sa siis nii lummav ja kaunis nagu on Helena Merzin, või suur ja karvane, ütleme siis selle välja – paks – nagu Rein Pakk.

Me kõik tahame näha enda ümber ilu, täiust ja tunda soojust ning armastsust. Aga alati on midagi, mis meid segab. Ja aeg, mis meile on antud, on piiratud ja saab, mõnele varem, teisele hiljem, otsa. Milleks küll siis seda raisata! Sest nii võib ju mööda minna see, mida sa oled pidanud oma elus kõige olulisemaks. Aastaid hiljem, peale seda minnalaskmist, sa käid tühja hinge ja lolli näoga mööda tänavaid ja mõtled, kas kõik jääbi nüüd nii nagu on. Või ikkagi ootab sind veel keegi?

Tegemist on romantilise komöödiaga, kust glamuur, vallatud suudlused liftis, maasikad hulpimas šampanjaklaasis, piknik päikesetõusu ja lummava vaatega alla orgu on kadunud. Jääb järgi vaid ühe mehe ja naise lugu.

Lavastus “Rein Pakk otsib naist!” on mõtteline järg lavastusele “Peeter Volkonski viimane suudlus”.

Alvar Loog / Sirp: Prosaisti ja näitekirjanikuna on Vadi pooleteise kümnendi jooksul liikunud turvalise absurdi ning eskapistliku krutskirealismi juurest järjest sügavamale ohtlikesse vetesse, elule lähemale – täpsemalt: elu ja kunsti vahelisele eikellegimaale, kus on võimalik ka kõik see, mis kahes nimetatud valdkonnas eraldi võttes kas vastavalt võimatu või ebausutav/-huvitav. Vadi on mõistnud, et kui elu (sh ajalugu) pakub kirjanduse tarbeks paremaid karaktereid, siis fantaasia huvitavamaid suhteid nende vahel; et elav või reaalselt elanud isik hingestab ka sellise kronotoobi ja/ või dramaturgilise situatsiooni, kuhu ta tegelikult ei kuulu; et karakterite ja kronotoopide hõõrdumine toodab dramaturgilist elektrit, mis varasemale draamatraditsioonile tundmata.

Kivisildnik / Postimees: Järjekordne näide sellest, et teatris pole tähtis betoon, kontor, rahapakk ja laiadele massidele pugemine. Tähtsad on inimesed, tähtis on kunst ja emotsioonid, kuid tähtis on ka terve mõistus.

Andres Laasik / Eesti Päevaleht: Väga tähtis on saada üle eelarvamusest. Kui Rein Paku nimega seostub tavainimesele tavaliselt mingi igav targutamine televisioonis, siis Tartu Uue Teatri lavastuses avaneb publiku ees uus ja ootamatu Rein Pakk. Täiesti huvitav, dramaatiline ja kunstilõhnaline.