LIHA LUUDEL

“Liha luudel” on eksperiment peo teemadel. See sai alguse mingisugusest igatsusest sisukama, mõtestatuma, haprama, tundlikuma, ausama järele. Mõtlesime elule, milles surm ei oleks mitte halvav hirm ning paaniliselt välditav ebamugavus, vaid elu loomulik osa – seesama, mis elu mõttekaks ja täielikuks teebki. Mõtlesime sellele, et meie ühiskonnas on praktiliselt kaotsi läinud initsiatsiooniriitused ning veel kolme-neljakümneseltki võib täiskasvanukssaamist edasi lükata – ning kas see omakorda ehk ei tekitagi surmahirmu, sest suured etapid elust jäävad justkui vahele? Mõtlesime sellele, millal oli viimati juba hommikul ärgates pidupäevatunne ning millest see sõltub. Miks see tõstetud, pidulik, eriline tunne elust kadunud on, kas sellepärast, et kõik on kogu aeg olemas ja kättesaadav? Miks ei õnnestu kunagi minna kõige paremale peole, vaid alati on tunne, et kusagil mujal on veel parem? Kui loodaks vähem sellele, et ehk midagi juhtub, ning paneks rohkem ise juhtuma, suudaks selle tunde ehk üles leida?

Sellepärast viime ise läbi oma initsiatsiooniriituse – kellega, selle otsustab igal etendusel loos. Eksperiment seisneb selles, kas meil õnnestub seda tehes olla aus – ja kui ei õnnestu, siis mispärast.